Diferencies ente revisiones de «Idioma xeorxanu»

Contenido eliminado Contenido añadido
m Preferencies llingüístiques: -"característica" +"carauterística"
m Correición de topónimos (exónimu castellán): -"Tiflis" -"Tblisi"
Llinia 88:
La forma más antigua del alfabetu xeorxanu, l'alfabetu ''[[asomtavruli]]'' («mayúscules»), foi creáu'l [[412 e.C.|412 a. C.]] por sacerdotes xeorxanos del cultu de ''Matra'' ([[Mithra]] de [[Persia]]). L'alfabetu asomtavruli sufrió reformes nel añu [[284 e.C.|284 a. C.]] feches pol rei [[Parnavaz I d'Iberia]].
 
L'alfabetu asomtavruli ye tamién conocíu como ''mrgvlovani'' («arrondáu»). Entá güei caltiénense amueses d'esti alfabetu n'inscripciones monumentales, tales como les que s'atopen na ilesia xeorxana de [[Bolnisi Sioni]] cerca de [[TiflisTblisi]] (de los sieglos IV o V). Inclusive s'atoparon amueses más antigües, que daten del [[sieglu III e.C.|sieglu III&nbsp;a.&nbsp;C.]] al [[sieglu III|sieglu III&nbsp;d.&nbsp;C.]], en [[Armaztsikhe]] (cerca de [[Mtskheta]]) y [[Nekresi]] (na rexón de [[Kakheti]] al Este de Xeorxa), en [[1940]] y dende [[1995]] hasta'l [[2003]] espediciones científiques realizaes por [[Simon Janashia]] (1900–1947) y [[Levan Chilashvili]].<ref>[https://web.archive.org/web/20050817044816/http://ezone.mah.se/projects/georgianV04/DEMO/INTR3/Nekresi.html]</ref> Les inscripciones del Armaztsikhe fueron estudiaes por [[Pavle Ingorokva]].
 
L'alfabetu ''[[nusjuri]]'' («minúscules») o ''kutjovani'' («cuadriculáu») apaeció nun principiu nel sieglu IX. ''Asomtavruli'' y ''nusjuri'', conocíos como ''jutsuri'' (ხუცური, o «escritura eclesiástico»), fueron usaos pa escribir manuscritos relixosos, utilizando'l asomtavruli pa escribir les mayúscules.
Llinia 240:
=== Referencies xenerales ===
* Pavle Ingorokva. ''Inscripciones antigües en xeorxanu''.- Boletín de ENIMK, vol. X, Tbilisi, 1941, pp. 411-427 (en xeorxanu)
* Zaza Aleksidze. ''Epistoleta Tsigni'', TiflisTblisi, 1968, 150 pp (en xeorxanu)
* Korneli Danelia, Zurab Sarjveladze. ''Cuestiones sobre la paleografía del xeorxanu'', TiflisTblisi, 1997, 150 pp (en xeorxanu, sumariu n'inglés).
* Elene Machavariani. ''Grafía del alfabetu xeorxanu'', TiflisTblisi, 1982, 107 pp (en xeorxanu, sumariu en francés)
* Ivane Dzhavakhishvili. ''Paleografía xeorxana'', TiflisTblisi, 1949, 500 pp (en xeorxanu)
* Ramaz Pataridze. ''El asomtavruli xeorxanu'', TiflisTblisi, 1980, 600 pp (en xeorxanu)
* ''Gran descubrimientu'' (sobre la espedición del académicu Levan Chilashvili).- Periódicu "Kviris Palitra", TiflisTblisi, abril 21-27, 2003 (en xeorxanu)
 
== Enllaces esternos ==